Käib töö ja vile koos

Viimasest postitusest on möödas liiga palju aega, et mäletada postituse kuupäeva. Igatahes pandi meid vahepeal neljakesi ühte tuppa elama. Muidu polnud viga midagi, aga tuba oli nii kitsas ja töögraafikud olid erinevad, seega minu uni ei olnud üldse nii hea, kui see oleks võinud olla. Pidime olema alguses peaaegu nädal aga, aga nädalast sai poolteist. Täna tuli uudis, et uus tuba olemas ning peale tööd hakkasin pakkima ja pärastlõunane uinak toimus juba uues toas. Woopidoo! Mihkli ja Heleniga oli küll tore koos elada, kuid kahjuks meie teed viivad lahku, aga me jääme sõpradeks, ausalt. :)

Nädal aega sain tööl käia õhtuses vahetuses ja no jeesus! Õhtune rahvas on ikka täielikud lambad ja munapead. Ainus äss inimene ongi Pedro (ning ka meie, eestlased, muidugi), kes räägib meile reaalselt asju, mida läheb vaja ja ka asju, mida ei lähe vaja. Neid teisi on rohkem, aga need on alati nii kuradi naljakad. Carlos ja Macias see-eest otsustasid, et me käime vaheruumis liiga palju joomas ning õige tegu on vaheruumi uks lukku panna. See tähendab, et juua me ei saa, mis pole kõige hullem, aga ei saa ka teisi asju. Näiteks oli vaja klaasikillud ära pühkida maast, kuid oi, vaheruumi uks oli lukus ning Carlos oli eemal. Sama lugu oli mopiga, mida ei saanud enne, kui Carlos kallikene otsustas läheduses olla. Mõistus pole enda teha, ausalt.

See nädal olen õnnistatud ainult ühe vaba päevaga, aga järgmine nädal on tänu sellele 3 vaba päeva. Nagu puhkusel oleks. Loodan ,et need vabad päevad pole reede-pühapäev, sest see tähendab, et ma töötan 10 päeva järjest. Madre mia, yo muerta nädala lõpus sellisel juhul.

Hispaania keel pole endiselt suus, kuid vaikselt saab asjadest aru küll. Kui hispaanlastest kliendid (keda on siin nii jubedalt palju, et kõrini on juba) midagi tellivad/küsivad, siis on neil kombeks pikk-pikk jutt rääkida ning kui ma ühest tuttavast sõnast aru saan, siis ma tean, mida nad tahavad või mis on probleemiks, kuid üldiselt vaatan ma lolli näoga otsa, naeratan ja ütlen, et ma ei räägi hispaania keelt ja siis karjun esimese hispaanlasest töötaja enda juurde. Alati see ei õnnestu ja kliendid loobuvad. Well, at least I tried, right?

Üle poole ajast on siin juba oldud ning põhimõtteliselt on veel vaid august jäänud. Kuhu see aeg niimoodi lendas? Vaja veel Gibraltarile jõuda, aga ühist vaba päeva on raske saada meil neljal ning kui saamegi, siis ei klapi see reiside aegadega. Suletud ring. No me gusta.

Igatahes saadan teile paar soojakraadi ja päikest sinna mitte nii sooja Eestisse!
Olge paid.