4353 kilomeetrit lõuna poole

Töögraafikut muudeti minu kasuks EHK siis näen jalkat homme! Plaanis minna Marisega Elementsi Itaalia vs. Hispaania mängu vaatama. Kardan, et Itaalia võidab, kuigi ma väga-väga tahan Hispaania võitu. Tahaks näha seda möllu, mis siin toimuma hakkab võidu korral. Pluss ma armastan Hispaaniat.

Insert asjakohane San Juani picture here, aga ma pole neid kaamerast veel arvutisse tõmmanud.


Well, San Juan was interesting..

Ei, tegelikult oli ikka päris tore. Kõik praktikandid ning 3 kohalikku töötajat olid meiega rannas. Istusime ühe baari läheduses, seega oli meil muusika ka olemas. Enne randa minekut ütles Lola, et kirjutaksime ühele paberile midagi halba, millest tahaksime lahti saada ning teisele midagi head, mis võiks tulla. Rannas olles jooksid 12 ajal kõik inimesed vette, sest see on kohalik traditsioon. Vees olles põletasime need soovid ära. Tasub ka mainida, et rahvast oli niiii palju ning kahju, et Eestis midagi sellist ei toimu.

Edasi käis niisama tants ja trall. Oodatud ilutulestikku ei olnudki põhimõtteliselt. Kaugel Benalmadenas midagi vist lasti taevasse, aga see oli ka pigem Hispaania võidu üle.

Rannas olles sain jutule ühe kohaliku Hispaania mehega, kes inglise keelt ei rääkinud ning minu spänish skill on praktiliselt olematu. Rõõmustasime koos Hispaania võidu üle (hajeeba!) NING suutsime vaidlema minna FC Barcelona ja Real Madridi üle, sest tema oli nimelt selle viimase fänn. Success.

Pühapäeval tööl olles surin. Polnud kasu, et kella 2ks tööle, endiselt surin. Oli tunne, et never again ning edaspidi lähen kell 10 õhtul magama.

Kaks päeva rasket tööd ning siis on vabad päevad tulekul. Neljapäeval lähme kambaga Tivolisse okseatraktsioonidele ja karjume kenad detsibellid välja.

Meil on siin hotellis prantslastest tädikesed ka. Kui alguses oli probleeme nendest aru saamisega, siis nüüd on nad küll nii toredad. Üks päev, kui Rafaeliga prügi välja viisime ning nendest möödudes Rafael rääkis, et muy calor, muy calor (väga palav) on, siis üks tädi andis mynthonit või midagi sarnast, mis tegi kurgu nii heaks jahedaks. Täna tõi see sama tädi mulle Haribo kummikomme!

Hola, mis amgios!

Täna on party for everybody ehk siis jaanipäev EHK siis siinne suur püha San Juan. Juba on näha, kuidas hispaania perekonnad on randa endale kämpimisplatsid valmis teinud. Üks oli püsti juba eile öösel, aga täna hommikuks oli see kadunud. Meil on ka plaanis minna ja osa võtta kõigest! Olen kuulnud, et pidi olema päris suur ja massiivne tähistamine, seega peab kaasa lööma, kui võimalus tekib. Homme õnneks kella 2ks tööle alles. 

Mis töösse puutub, siis on vaid üks sõna - hullumaja. See on meeletu, mis siin toimub. Hotellis on 421 inimest, kui ma õigesti mäletan. Kui esimesel nädalal sai baaris olles puhata ja istuda ka, siis nüüd on see vaid kauge unistus. Vähemalt on 7 aastat õnne soolas, sest suutsin täna oma esimese klaasi inimeste jalge alla puruks kukutada, seega great success. Päris paha tunne oli, sest üks neiu sai kildudega pihta vist isegi natuke. Aga see-eest ütles hiljem üks vanem mees, kes seda kõike pealt nägi, et ''I'd still marry you''. Oh youuu, stop it.

Iga päevaga hakkan üha rohkem hindama puhtaid laudlinu ja inimesi, kes süüa oskavad. Reaalselt. Tahaks kallistada kõiki neid, kelle laudlina peale söömist endiselt puhas on.

Hetkel on kell 20.00, väljas on 24 kraadi kõigest ja päike paistab. Kas tõesti tuleb esimene jaanipäev ilma vihmata?

Ilusat jaani!

Nädal on möödunud väga kiiresti ning esinenud on ka tõususid ja mõõnasid, but so far so good. Töö on väsitav, väga. Peale 8 tundi ei saa ma oma jalgadega enam eriti läbi, sest nad ei taha voodist tõusta, mina aga tahan. Igapäevased tülid on tavalised.

Inimesed on siin väga meeldivad, alustades töötajatest ning lõpetades hotelli külastajatega. Suutsin nädala ajaga osade inimestega nii ära harjuda, et oli päris kahju, kui nad lahkusid. Kahe lapse jaoks olen/olin paras amusement ise. Väike Tommy lõpetas kohe nutmise, kui mind nägi ja hakkas naerma. Ja nii absoluutselt iga kord. Esimene kord, kui nii juhtus, vaatasid restoranis kõikide ümbritsevate laudade inimesed minu poole ja tahtsid, et ma tema juurde jääksin seisma. Ma ei pidanud isegi tegema midagi, lihtsalt seisin. Oleks lapsehoidja amet ka nii lihtne, siis ma vabalt tegeleksin väikeste inimestega. Teine väike laps on hispaania poiss, kes alati, kui mind näeb, hakkab naerma ja siis peidab pea ära ja häbeneb. Ülinunnu.

Õhtud veedame tavaliselt allkorrusel olevas Victoria baaris, sest Maris ja Mihkel on tööl. Väike tants ja suhtlus hotelli külastajatega on tavalised ning järgmine päev on tavalised ka kommentaarid tantsuoskuse kohta ja küsitakse, et kas ma väsinud ei ole. Aga kuidagi peab ju end lõbustama. Tänu sellele olemegi tuttavaks saanud mitmete väga toredate inimestega ning mind ja Marist taheti fotole isegi. Jei.

Baaritööga olen rahul, restoranis laudade koristamisega not so much. Mitte, et mulle see täiesti vastu oleks, aga jookidega mängimine ja plätserdamine on rohkem minu teema. Ning klientidega on äge rääkida. Täna arvati, et ma olen sakslane for example. Päris palju küsimusi on tekkinud ka tätoveeringu(te) kohta, et mis mul seal biitsepsi peal ikkagi kirjas on ja mida see c'est la vie tähendab. Mihkel mainis midagi, et keegi oli viidanud mulle kui 'tattooed chick-ile. I don't mind, I really don't.

Vaba ajaga on hetkel nii nagu on ehk siis seda pole eriti. 8st 4ni tööl olemine väsitab ära ning mitmed korrad on töö lõppedes uni mu parim sõber olnud. Vabad päevad on aga alles tulemas reedel ja laupäeval. Reedel on plaanis Malagasse minna koos soome Emma, costa rica Nela ja meie eesti maffia liikme Heleniga. Saab mõnusalt raha kulutada ning kui hästi läheb, siis saame ehk oma pangakontod ka avatud, sest nagu me kuulsime, siis tahetakse meile palk arvele kanda ning eesti konto ei sobi kohe üldse. Paberimajandus ftw. Ajakava muudavad tihedamaks ka EMi mängud, mida peab vaatama. Siiani pole see väga õnnestunud, kuigi tahaks. Hispaania vs. Itaalia mängu käisime Elementsis seitsmekesi vaatamas. Armastan hispaanlaste reaktsioone, sest iga väiksemagi asja peale minnakse nii ekstaasi.

Igatahes, tervitused Eestisse. Meil siin hetkel 28 kraadi, päike paistab ja on päris tuuline. Tahaks mingit jakki peale võtta. Hasta luego.

Ühes tükis jõudsin kohale Hispaaniasse. Saabudes oli 27 kraadi sooja ning see oli nii hea!
Lennud olid väga väsitavad ning ooteaeg Brüsselis oli tappev. Kasuks ei tulnud ka lennu hilinemine, sest, oi, ratas läks katki lennukil. Ja nii need töömehed seal vahetasid seda üle poole tunni.
Võrreldes Estonian Airi Brussel Airlines'iga, siis alguses kitsana tunduv Estonian Air'i lennukis oli ikka jõhkralt palju ruumi. Teise lennu ajal istusime nagu kilud karbis. Minu pikad jalad ei olnud väga õnnelikud. Plusspunktid Marise kõrval istuvale hispaania noormehele, kes on Eestit mitu korda külastanud ning teadis täpselt, kus asub Tallinn, Tartu ja Saarema.

Hotellist niipalju, et tuba on 10ndal korrusel (yeaaaahhhhh!), merevaatega. Wifit toas ei ole, seega saab seda kasutada ainult all fuajees . Tööle asume esmaspäeval, mis tähendab, et täna ja homme on vabad päevad. Lähme linna uudistama ning homme proovime selle päikese ka ära.

Merevesi on külm, vähemalt Maris ütles nii. Õhtul oli promenaadil suhteliselt rahulik, aga kuna me ei viitsinud väga kaugele kõndida, siis pole kohaliku eluga veel päris kursis.

Tahaks veel mainida taksojuhti, kes kihutas jõhkralt, kui meid hotelli tõi. 125 km/h on täiesti normaalne kiirus ning linnas sõites jääd seisma, annad signaali ning sõidad edasi, kui mingi ummik peaks tekkima. Normaalne on ka keset teed seisma jääda ning üle tee seisvalt taksojuhilt teed küsida, samas kui teised autod peavad ootama või kuidagi mööda manööverdama. Väga viis.

Praeguseks kõik, adios!