Summertime sadness



Kiss me hard before you go
summertime sadness

Pesitsen juba 5 päeva Eestimaa pinnal, mis tähendab, et suvi on officially over. Hispaaniast lahkumine oli väga pisaraterohke ning kohe kuidagi ei tahtnud ära minna. Pisarad olid valla juba neljapäeval Elementsi poistele headaega öeldes, reedel oli aga kõik veelgi hullem. Kujutan ette, et hotelli kliendid vaatasid küll, et da fuq is wrong with those peole? Kinkisime Elementsi poistele rulalaua, mille sign'isime eestlaste ja soomlasega ära. NING! Elementsi poisid panid selle baari seinale. Kohe päriselt, nelja kruviga kinni isegi.

Veider, kui palju me kõik vingusime selle 3 kuu jooksul, mil pidime hotellis elama ning seda sööki sööma, mida pakuti. Kui aus olla, siis ma läheks tagasi. Jah, elaks nendes samades tubades, kus on üks kuni mitu viga, koliks kolm korda ja sööks seda rasvast nõretavat toitu. Tagantjärele mõeldes ei olnudki see kõik ju nii hull. Ma igatsen merekohinat ja tuledesäras linna, millele avanes meie rõdult ideaalne vaade.

Ma igatsen hispaanlasi ning nende sõbralikkust. Rannapromenaadil kõndides inimesed lihtsalt vaatasid otsa ja naeratasid. Aeg-ajalt öeldi muidugi kommentaare ka ikkagi, aga see selleks. Just enne kõndisin Tartus kesklinna ning minu ees kõndisid kolm 14-15-aastast nolki, kes olid riietatud traditsiooniliselt dressipükstesse, kandsid pusa ning ühest kõrvast rippus välja kõrvaklapp. Sellist vaatepilti Hispaanias ei kohanud ning kui aus olla, siis see oli kohutavalt häiriv minu jaoks. Esiteks oli seda nii kole näha ning teiseks tundsin ma end väga ebamugavalt nende taga kõndides. Inimesed siin ja seal kaugel on väga erinevad ning kui ma peaksin valima, siis kaldub kaalukauss hispaanlaste poolele. Andke andeks.

Viimane tööpäev läks väga kiiresti ning saabus aeg, kui oli vaja teha viimased joogid. Viimasteks jookideks olid õlled muidugi. Ei kurda. Otsustasime Heleniga, et tähistame praktikaperioodi lõppu sellega, et lähme ja hüppame peale tööd basseini. Mõeldud - tehtud. Käterätid üle õla kõndisime rahulikult bassu poole, võtsime tööriided seljast ning sulps me vees olimegi. Inimesed vaatasid meid jälle väga veidrate pilkudega, aga no kuulge, see oli meie viimane päev ning hinnangulehed olid bosside poolt juba täidetud. We didn't care!

Ja siis lahkusid Helen ja Mihkel, alles jäime vaid meie Marisega. Ning siis tuli meie aeg minna. Rongisõit Malagasse möödus vaikuses ja Marisega silmsidet vältides, sest silmside tekkimisel täitusid mõlema silmad pisaratega. Pool tundi hiljem Malagasse jõudes olime end piisavalt kokku võtnud juba ning lennukile istudes valdas meid positiivne emotsioon (vähemalt mind), sest tegu oli palju suurema Brussels Airlines'i lennukiga, kui juunis saabudes. Mu jalad mahtusid ära ning ruumi jäi isegi üle! Viimast pilku Hispaaniale heites kukkus mu süda saapasäärde tagasi.

Minu Hispaania.

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

The time has come..

Whaaaat, 2 tööpäeva jäänud ning läbi see kõik saabki. Mis ajast suvi nii kiiresti mööduma on hakanud?

Mihkel ja Helen kolisid meie peretoast välja, seega sain endale oma toa! First time in 3 months, woooop! Päris oma tuba, sest peretoas on 2 eraldiolevat tuba ning teises paikneb kaasmaalane Maris.

Inimesed hakkavad järjest lahkuma ning pisar kipub vägisi silma tulema. Esimesena läks Jaury, järgmisena Nela ja nüüd teen aega parajaks, et Emma ära saata. Kell on 2:35 ning ta lahkub kella 3 ajal Soome poole. I'm gonna cry like a little baby, that's for sure. Vähemalt on tõenäosus teda kohata suurem, kui kohata Jauryt, sest niisama lihtsalt vist Costa Ricasse ei lähe. Teisipäeval lendavad Eesti poole Kristeli ja Mari-Liis, neljapäeval meie naabrid Mihkel ja Helen ning siis jõuab aeg meieni. Oi neid pisaraid..

Õnnestus ära näha ka suur maasikupõleng. Sõitsime bussiga linnast tagasi ning üks hetk aknast välja vaadates oli ''WHAT THE HELL IS THIS?!'' reaktsioon. Terve taevas oli kaetud paksu tossuga, millest kumas läbi loojuv päike. Hotelli jõudes läksin kiiresti meie penthouse'i ja tegin rõdul olles 118 pilti. I haz no life. Tegelikult oli see ikka päris jube, mis seal toimus. Suitsu tuli järjest juurde ja juurde, terve taevas oli kaetud musta tossuga ning kärsahaisu oli ka meie juures tunda. Aga see oli niii ilus. Vähemalt minu silmade jaoks. Pole varem midagi sellist näinud. Another first.

Tööl midagi väga erilist ei toimugi enam. Üks päev läksin kella 2st tööle ning tööle jõudes öeldi, et tap'id ei tööta, seega kõik cocad ja fantad valati pudelitest. Neid pudeleid oli seal ikka massiivselt ning see võttis nii palju aega, aga kuna mul oli väike resaca, siis mind väga see baaritöö ei huvitanud ning lonkisin lihtsalt restos ringi ja koristasin laudu. Mingi aeg läksin baari ja küsisin, et mis teema nende tap'idega on, sest ma tahtsin ka juua ja ma ei taha sooja fantat pudelist. Küsisin Kristeli käest, et kas keegi on niiöelda restardi teinud aparatuurile tagaruumis. Nope. Läksin sinna, vajutasin kahte nuppu ning kõik toimis. Ei olnud vaja mingeid pudeleid ega midagi. Inimesed, kes on hotellis töötanud 40 aastat ei teadnud seda ja siis tuli üks praktikant, kes on siin olnud 3 kuud ning parandas kõik ära. Loogika! Maru uhke olin küll enda üle, ausalt! Siiamaani teeb üks Manolodest nalja, et ma olen töömees ja kui midagi katki on, siis nad peaksid hoopis minu kutsuma. Aww, komplimendid!

Ma tahan koju tulla, aga mitte veel. Ma ei ole siin lõpetanud. Ma ei ole Hispaanias lõpetanud. Minu Hispaania!

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Muy cansada

Seitse järjestikust tööpäeva teevad ikka oma töö, eriti kui viimased päevad on maja täiesti täis olnud. Nädala lõpuni on sama seis, esmaspäevast läheb vist inimlikumaks. Vist. Ma olen niiii väss.

Fully booked maja tõttu pidime neljakesi jälle kokku kolima. Poleks sellel kolimisel häda midagi olnud, kui eelnevalt poleks nii palju probleeme olnud. Küll pidime oma toast kella 11ks väljas olema ning kell 11 vabanes family room, kuhu meid kokku kupatati. Õnneks läks kolimine hästi. Nii hästi ei läinud aga toaga, mis on omaette naljanumber. Meie tuba on nii väike, et kui riidekapi ust tahad lahti teha, siis on vaja minu voodi eest ära liigutada. Kohvrite paigutamisest ei tasu rääkidagi. Välisust peab jõuga lükkama ja tõmbama, kui tahad toast välja/sisse saada. Rõduust peab aga tõstma, muidu see lihtsalt ei liigu ja on põranda küljes kinni. Vannitoas pistik ei töötanud ning Mihkli ja Heleni toas lambipirn ka mitte (Antonito fixis ära, pai talle). Nelja peale oli esialgu 1 võti, nüüdseks on neid 3. Jei? Loodame, et esmaspäevast saab eraldi tagasi kolitud.

Eile tuli Lola restosse ja hõikas mulle ''Inksu musi!'', mille peale Antonio vaatas otsa ja ütles ''kusi, kusi''. Pidin krampides põrandale kukkuma. Ei, Antonio, ei ole kusi.

2 nädalat veel jäänud ja see kõik tundub nii ebareaalne. Ei taha tagasi reaalsusesse, ei taha tagasi külma kätte.

Tehke see Eesti ilm soojemaks, palun. Ma olen üritanud päikest saata, aga ei ole õnnestunud.

NB! Eelmises postituses mainitud Bieber ja Sandler ei olnud siin päriselt, tegemist oli nendega äravahetamiseni sarnaste inimestega. Eriti hispaanlasest Adam Sandler.

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Bieber ja Sandler

Tähelepaneu, tähelepanu! Meil on au teatada, et hotellis Gardenia Park peatub miljardite noorte poppiidol Justin Bieber! Bieber saabus puhkama meie hotelli päev või 2 tagasi ning peatub hotellis veel vähemalt 5 päeva. Noor poppstaar veedab oma puhkust pere seltsis, nautides basseini ääres päikest ning õhtustades hotelli restoranis. Gardenia Park on tuntud puhkuse veetmise koht ka teiste staaride seas. Eelmine nädal veetis oma puhkuse siin tuntud näitleja ja produtsent Adam Sandler.

Tööl valitseb jälle hullumaja, sest inimesed tulevad puhkama kõik samal ajal ja inimeste kogus on üüratu. Hispaania keelt kuuleb söögi alla ja söögi peale, inglise keelt pakutakse vaid magustoiduks, kui sedagi. Järgmine nädal üllatatakse meid arvatavasti jälle telefonikõnega, kus öeldakse, et me peame taas kolima neljakesi ühte tuppa, sest 22 august on inimeste arv hotellis 563. Vähemalt praeguse prognoosi järgi. Meie võime jah tusased olla, aga kujutage ette, kui tulete veetma puhkust hotellis, mis asub suhteliselt suures linnas ning mere ääres ja siis saadetakse teid Marbellasse, mis asub 30 kilomeetri kaugusel ja kus meri ei ole hotelli läheduses. Edu neile!

Soojakraadid teile Eestisse!

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Ooo Gibraltar ja Granada


Gibraltaril ja Granadas käidud nagu niuhti. Teisipäeva hommikul kell 9 startisime Gibraltari poole. Enne kohale jõudmist selgus aga, et mu armas totuke Maris ei võtnud oma ID-kaarti kaasa, mis tähendas, et Briti kolooniasse ta siseneda ei saanudki. Gibraltar ise oli ilus ning veider, sest väga harjumatu oli näha hinnasilte naelades ning hispaanlasi seal praktiliselt ei kohanudki. Ahvid olid toredad, mõni julgem kui teine, arhitektuur oli ilus ning Aafrika ei olnud kaugel.




Reede hommikul kell 8 startisime Granada poole. Linn oli ilus, arhitektuur veel ilusam. Linna uudistamiseks jäi kahjuks vaba aega ainult 2 tundi, seega ei saanud proovida tapas’id, aga Burger King ajab alati asja ära. Alhambra oli aga suuuur! Viimased minutid lohistasin oma jalgu 40-kraadise kuumuse käes ning tekkis tunne nagu sureks kohe kõrbekuumuses ning raisakotkad tulevad varsti mu keha nokkima. Õnneks nii ei juhtunud ning bussi nähes ei olnudki tegu miraažiga, vaid see oligi meie buss, kus oli hea jahe. Tasuks veel mainida, et 40 kraadi ei olnud kohe kindlasti mitte päikese käes. Päikese käes oli veel hullem ning isegi tuul, mis aeg ajalt puhus, oli jubedalt kuum ning tegi asja veel hullemaks. Granadasse tahaks kindlasti tagasi minna ja linna oma täies hiilguses näha, sest bussituuriga on aeg limiteeritud ning ei ole võimalik näha seda, mida Granada pakub.

Olgu, musid, lähen tööle tagasi ning naudin 4 tundi higistamist ja jooksmist täiel rinnal!

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Te quiero, Maris!


Eile hommikul ärgates ootasid mind laual väike kirjake, kohv, kiivi ja 3 saiakest. Maris otsustas mind üllatada ning enne tööpäeva õhtuses vahetuses tuju heaks teha. You should've seen my face. Ülinunnu lihtsalt.
Te quiero mucho-mucho, Maris!

Uue toa kohta niipalju, et see on suurem, kui oli meie eelmine tuba viiendal korrusel, kuid sama suur vist meie esimese toaga. Vaade on merele, basseinile, naabermajale ja kõige parem - linnale. asdfgh, kas te kujutate üldse ette ka, kui palju ma naudin sellist vaadet? Ei kujuta te midagi, ma ei usu. :) Naabrid on endiselt hispaanlased, sest terve hotell on neid täis. Nagu Hispaanias oleks.

Teisipäeval lähme aga Gibraltarile! Pole oma järgmise nädala graafikut küll näinud, sest see ei ole veel valmis tehtud, aga kuna ma saan 3 päeva vabaks, siis oleks Antoniost väga armas, kui ta lubaks mul teisipäeval minna. Teen puppyeyes'i ja loodan parimat. We'll see.

Nautige Eestis olevat 30-kraadist soojust ning pugege peitu tornaado eest! :)

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Käib töö ja vile koos

Viimasest postitusest on möödas liiga palju aega, et mäletada postituse kuupäeva. Igatahes pandi meid vahepeal neljakesi ühte tuppa elama. Muidu polnud viga midagi, aga tuba oli nii kitsas ja töögraafikud olid erinevad, seega minu uni ei olnud üldse nii hea, kui see oleks võinud olla. Pidime olema alguses peaaegu nädal aga, aga nädalast sai poolteist. Täna tuli uudis, et uus tuba olemas ning peale tööd hakkasin pakkima ja pärastlõunane uinak toimus juba uues toas. Woopidoo! Mihkli ja Heleniga oli küll tore koos elada, kuid kahjuks meie teed viivad lahku, aga me jääme sõpradeks, ausalt. :)

Nädal aega sain tööl käia õhtuses vahetuses ja no jeesus! Õhtune rahvas on ikka täielikud lambad ja munapead. Ainus äss inimene ongi Pedro (ning ka meie, eestlased, muidugi), kes räägib meile reaalselt asju, mida läheb vaja ja ka asju, mida ei lähe vaja. Neid teisi on rohkem, aga need on alati nii kuradi naljakad. Carlos ja Macias see-eest otsustasid, et me käime vaheruumis liiga palju joomas ning õige tegu on vaheruumi uks lukku panna. See tähendab, et juua me ei saa, mis pole kõige hullem, aga ei saa ka teisi asju. Näiteks oli vaja klaasikillud ära pühkida maast, kuid oi, vaheruumi uks oli lukus ning Carlos oli eemal. Sama lugu oli mopiga, mida ei saanud enne, kui Carlos kallikene otsustas läheduses olla. Mõistus pole enda teha, ausalt.

See nädal olen õnnistatud ainult ühe vaba päevaga, aga järgmine nädal on tänu sellele 3 vaba päeva. Nagu puhkusel oleks. Loodan ,et need vabad päevad pole reede-pühapäev, sest see tähendab, et ma töötan 10 päeva järjest. Madre mia, yo muerta nädala lõpus sellisel juhul.

Hispaania keel pole endiselt suus, kuid vaikselt saab asjadest aru küll. Kui hispaanlastest kliendid (keda on siin nii jubedalt palju, et kõrini on juba) midagi tellivad/küsivad, siis on neil kombeks pikk-pikk jutt rääkida ning kui ma ühest tuttavast sõnast aru saan, siis ma tean, mida nad tahavad või mis on probleemiks, kuid üldiselt vaatan ma lolli näoga otsa, naeratan ja ütlen, et ma ei räägi hispaania keelt ja siis karjun esimese hispaanlasest töötaja enda juurde. Alati see ei õnnestu ja kliendid loobuvad. Well, at least I tried, right?

Üle poole ajast on siin juba oldud ning põhimõtteliselt on veel vaid august jäänud. Kuhu see aeg niimoodi lendas? Vaja veel Gibraltarile jõuda, aga ühist vaba päeva on raske saada meil neljal ning kui saamegi, siis ei klapi see reiside aegadega. Suletud ring. No me gusta.

Igatahes saadan teile paar soojakraadi ja päikest sinna mitte nii sooja Eestisse!
Olge paid.

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Temperatuur tõuseb

Kirjutaks oma nädala aja tegemistest, aga istusin siin ja mõtlesin 3 minutit, aga ma ei suutnud välja mõelda, mida ma tegin.

Igatahes, eile käisime Marbellas. Tükk aega oli plaan minna Granadasse, aga kuna bussisõit kestab 2 ja pool tundi ning buss väljub kell 9 hommikul, siis nope, not gonna happen.


Marbella oli aga iluuus. Ideaalis pidi bussisõit kestma pool tundi, aga kuna peatused olid iga 35 sekundi tagant (jah, ma lugesin, sest ma olin nii pahane juba), siis venis see pikemaks. Marbella vanalinnas käisime ringi suu ammuli ning imestasime, kui ilus kõik on. Kõnniteed ei ole suvalistest kividest laotud, vaid on erinevad materjalid ja plaadid. Alumisel pildil olev materjal oli nii pehme ka lisaks sellele, et see ilus oli. :)


Käisime tšekkimas ka kuulsat sadamat ning rikaste inimeste paadikesi. Neid oli seal ikka päris palju. Kunagi tulevikus oman ka ühte paadikest seal. Raudselt. Tagasi jõudsime umbes 5 tundi hiljem üpris väsinult.

Saime ka oma esimese palgatšeki kätte ning ma sain pangakaardi ka. Järgmine palk tuleb juba kontole, seega ei pea minema enam panka raha välja võtma. Jei?

Hotell on inimesi täis jälle ning tööd on palju. Kuna bassubaar pandi õhtusöögi ajal kinni ning jookide saamiseks pidi korrus kõrgemale Victoriasse minema, siis olid kõik inimesed nii vihased ja tahtsid mänedžeriga rääkida. Kuulsin, et järgmisel hommikul olevat mänedžeri ukse taga inimeste hunnik olnud, tugevamad ootasid teda lausa tund aega.

Videoblogidega on selline lugu, et neid väga enam vist ei tule, sest hotelli wifi on oma taset tõstnud ning 5-minutilise video üleslaadimiseks on vaja leida 400 minutit vaba aega. Woopidoo. Midagi tuleb kindlasti, aga väga vähe. Praegu on ka video laadimisele jäänud veel 97 minutit. Jei?

Ilmad lähevad järjest soojemaks. Vilus oli 29 kraadi, päikese käes arvatavasti 10 kraadi rohkem.

Tervitused Eestisse! :)

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Spent all my money

Pühapäeva õhtu võimaldas näha seda, mida ma nii väga näha tahtsin. Meeletud rahvamassid tänavatel, muusika mängis, inimesed rõõmustasid, autod signaalitasid ning kõik olid riietatud punasesse/kollasesse. Elements oli rahvast täis ning juba mängu ajal elati täiest südamest kaasa. Eestis ei näeks mitte kunagi selliseid reaktsioone. Koju jõudsime kolmveerand 4 ajal väsinult ning Marise murtud kontsaga.

Teisipäeval käisime Miramaris, mis oli väga vale mõte. Igal pool olid soodukad ning võite isegi arvata, mis mu kontojäägiga juhtus. Ütleme nii, et me ei saa enam väga hästi läbi. Soodukad (rebajas - õpime hispaania keelt ka ikka) kestavad 31. augustini. Sweet lord, have mercy. Siinsed soodukad on ikka reaalselt 50% ja nii, sest kui kott maksis 11.99 ning polnud juurde märgitud, et saab allahindlust, siis olin VÄGA üllatunud, kui koju jõudes nägin tsekil summat 5.99. Not bad, not bad at all.

Töö on üldiselt väsitav olnud ning inimesi hakkab millegipärast järjest vähemaks jääma. Nägin maja seisu lehtede pealt, et juuli lõpus on majas alla 100 inimese. How's that possible? Tõesti loodan, et nii ei ole, sest siis on liiga palju passimist ning ma ei saa ka kogu aeg joonistada baaris olles. Niigi ühel päeval tegin 4 pildikest ja kõik naersid minu/nende üle. Time well spent, jes.

Kell on 20:45 ning väljas on 26 kraadi. Päike hakkab vaikselt loojuma.
Adios! :)

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Spend all my money

Töögraafikut muudeti minu kasuks EHK siis näen jalkat homme! Plaanis minna Marisega Elementsi Itaalia vs. Hispaania mängu vaatama. Kardan, et Itaalia võidab, kuigi ma väga-väga tahan Hispaania võitu. Tahaks näha seda möllu, mis siin toimuma hakkab võidu korral. Pluss ma armastan Hispaaniat.


Elements on muutunud meie kodubaariks. Üleeile käisime peale Tivolit Emmaga Elementsis istumas ja maailmaasjadest rääkimas. Emma käskis mul hispaania keeles tellida ning hiljem käskis barmen ka mul öelda hispaania keeles, mida me soovime. Elementsis töötavad ülitoredad inimesed lihtsalt. 

Eile käisin šokolaadi ostmas! Siinsetes poodides ei eksisteeri sellist asja nagu šokolaad, seetõttu pidin kõndima kesklinna Soome keskusesse, kust sain Fazeri sinist šokolaadi ning geishat! Sweet jesus, have mercy. Šokolaad pole vist kunagi nii hästi maitsenud. Tõin ühe veel Helenile ka, et ta ruttu terveks saaks. :)

Tööl olles sain täna aga briti naise käest sõimata mittemillegi eest. Hotellis on reegel, et need, kes lahkuvad täna hotellist, peavad kandma punast käepaela ning peale kella 11 nad enam tasuta jooke baarist ei saa. Küsisin ilusti inimeste käest, kas nad lahkuvad täna või järgmine nädal ning selgitasin hotelli poliitikat lahkumise suhtes. Nii mõnelegi ei saanud seetõttu enam jooke pakkuda. Peale lõunasööki tööle naastes tuli aga briti tädi ja ütles, et mis õigusega jätan MINA tema tütrele joogi andmata, kuigi they've payed extra for this. Tema tütrel on low self-esteem ning ei julge enam seetõttu baari tullagi. Kui üritasin seletada, et mulle räägiti sellest kella 11 teemast esimest korda täna hommikul, siis ei võtnud ta seda kuuldagi, vaid seletas ikka, et miks MINA tema tütrele jooki ei andnud. Kuulasin tema sõimamist ning kui võimalus tekkis, siis segasin vahele ka, kuigi ega eriti ta ei lasknud. Lõpuks sain kutsuda päris töötaja, kes läks temaga vastuvõttu edasi maurama. Kõige parem on see, et ma ei olnud ühelegi noorele tüdrukule jooki andmata jätnud ning ma olin pool tundi just pausil olnud. Well done, dumbass, well done.

Käisime täna Miramaris ka ning nägime mõnes poes suuri soodukaid juba. Plaanis teisipäev või kolmapäev uuesti minna ning SPEND ALL MY MONEY!

Koduigatsust väga ei ole, tahaks vaid traditsioonilist limonaadi, beebiporgandeid, kanašašlõkki, maasikaid, magada poole päevani ning mitte sõltuda hotellis olevatest söögiaegadest.


cheers.

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Espanja, Espanja!


Hispaania on finaalis, jaaaaa! Pühapäeval olen finaali ajal tööl, seega esimene poolaeg jääb nägemata. I iz sad. Enne mängu istusin all receptionis netis ja admin tuli ja tõmbas mõlema põse peale Hispaania lipud. 
I didn't mind, I really didn't!

Kui Hispaania võitis, siis rahvas läks hulluks. Naabrid laulsid ja igal pool olid pasunad. Läksime kolmveerand 1 kebabi sööma Marise, Ramsese ja Lolaga ning terve tänav oli rahvast täis. See rahvamass oli meeletu. Mõtlesimegi Marisega, et da fuq is going on.. Kebabikohas kohtusime mingi soomlasega. Pole need põhjamaad midagi nii kaugel vist.

Rahvas siin hotellis on endiselt päris tore. Tutvusime kolme briti tüdrukuga the other night ning polnud neil häda midagi, kuigi ega nad polnud ka just karbi kõige teravamad pliiatsid. Hommikusöögi ajal pistis aga üks vanem mees 5 eurot pihku nii mulle kui ka Helenile tubli töö eest. Woopidoo.

Veider on see, et kui eelmisel aastal käänati, pöörati ja kohandati inimeste nimesid hispaanlaste jaoks sobivaks, siis minu nimi on tööl olles – trummipõrin – Helen! Absoluutselt kogu aeg, kui boss Antonio midagi tahab, siis on ’’HELEN!’’ Aeg-ajalt ütlen vatu, et ’’no-no, no Helen here. Ingrid!’’, aga enamuse ajast ma lihtsalt reageerin. Ja Heleniks kutsus mind ka üks teine töötaja juba. What is this. Helgematel päevadel olen ma lihtsalt Ingriii.

Hispaanlaste jaoks on eriti populaarseks joogiks tinto verano ehk siis punane vein koos sidruni fantaga. Pidevalt mõtlesin, et kas see on tõesti nii hea siis, aga kui üleeile tinto verano kraan baari installiti (ei pea enam ise seda tegema, fyeah!), siis otsustasin ka ära proovida. Sweet jesus have mercy, see on niiii hea. 


Väljas on 33 kraadi, päike paistab ning ühtegi pilve ei ole silmapiiril.
Tervitused Eestisse!

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

San Juan came to town

Insert asjakohane San Juani picture here, aga ma pole neid kaamerast veel arvutisse tõmmanud.


Well, San Juan was interesting..

Ei, tegelikult oli ikka päris tore. Kõik praktikandid ning 3 kohalikku töötajat olid meiega rannas. Istusime ühe baari läheduses, seega oli meil muusika ka olemas. Enne randa minekut ütles Lola, et kirjutaksime ühele paberile midagi halba, millest tahaksime lahti saada ning teisele midagi head, mis võiks tulla. Rannas olles jooksid 12 ajal kõik inimesed vette, sest see on kohalik traditsioon. Vees olles põletasime need soovid ära. Tasub ka mainida, et rahvast oli niiii palju ning kahju, et Eestis midagi sellist ei toimu.

Edasi käis niisama tants ja trall. Oodatud ilutulestikku ei olnudki põhimõtteliselt. Kaugel Benalmadenas midagi vist lasti taevasse, aga see oli ka pigem Hispaania võidu üle.

Rannas olles sain jutule ühe kohaliku Hispaania mehega, kes inglise keelt ei rääkinud ning minu spänish skill on praktiliselt olematu. Rõõmustasime koos Hispaania võidu üle (hajeeba!) NING suutsime vaidlema minna FC Barcelona ja Real Madridi üle, sest tema oli nimelt selle viimase fänn. Success.

Pühapäeval tööl olles surin. Polnud kasu, et kella 2ks tööle, endiselt surin. Oli tunne, et never again ning edaspidi lähen kell 10 õhtul magama.

Kaks päeva rasket tööd ning siis on vabad päevad tulekul. Neljapäeval lähme kambaga Tivolisse okseatraktsioonidele ja karjume kenad detsibellid välja.

Meil on siin hotellis prantslastest tädikesed ka. Kui alguses oli probleeme nendest aru saamisega, siis nüüd on nad küll nii toredad. Üks päev, kui Rafaeliga prügi välja viisime ning nendest möödudes Rafael rääkis, et muy calor, muy calor (väga palav) on, siis üks tädi andis mynthonit või midagi sarnast, mis tegi kurgu nii heaks jahedaks. Täna tõi see sama tädi mulle Haribo kummikomme!

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

San Juan is coming to town


Hola, mis amgios!

Täna on party for everybody ehk siis jaanipäev EHK siis siinne suur püha San Juan. Juba on näha, kuidas hispaania perekonnad on randa endale kämpimisplatsid valmis teinud. Üks oli püsti juba eile öösel, aga täna hommikuks oli see kadunud. Meil on ka plaanis minna ja osa võtta kõigest! Olen kuulnud, et pidi olema päris suur ja massiivne tähistamine, seega peab kaasa lööma, kui võimalus tekib. Homme õnneks kella 2ks tööle alles. 

Mis töösse puutub, siis on vaid üks sõna - hullumaja. See on meeletu, mis siin toimub. Hotellis on 421 inimest, kui ma õigesti mäletan. Kui esimesel nädalal sai baaris olles puhata ja istuda ka, siis nüüd on see vaid kauge unistus. Vähemalt on 7 aastat õnne soolas, sest suutsin täna oma esimese klaasi inimeste jalge alla puruks kukutada, seega great success. Päris paha tunne oli, sest üks neiu sai kildudega pihta vist isegi natuke. Aga see-eest ütles hiljem üks vanem mees, kes seda kõike pealt nägi, et ''I'd still marry you''. Oh youuu, stop it.

Iga päevaga hakkan üha rohkem hindama puhtaid laudlinu ja inimesi, kes süüa oskavad. Reaalselt. Tahaks kallistada kõiki neid, kelle laudlina peale söömist endiselt puhas on.

Hetkel on kell 20.00, väljas on 24 kraadi kõigest ja päike paistab. Kas tõesti tuleb esimene jaanipäev ilma vihmata?

Ilusat jaani!

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Today I don't feel like doing anything



Endiselt ei suuda ära imestada, kui kiiresti siin olles aeg möödub. Peale tööd ei ole aega oma olemisi-tegemisi kirja panna, sest kui päike ikka paistab, siis tahaks end grillima minna.

Niisiis, maha sai peetud esimene suurem pidu. Käisime Benalmadenas 24 hour square’il, kus oli klubi klubi otsas kinni. Mõned kohad olid paremad, mõned halvemad. 4 tunni jooksul käisime neljas klubis. Nägemist, raha.

Järgmisel päeval läksime Heleni, Emma ja Nelaga Malagasse. Mine metsa, kuiiii ilus seal on. Ausalt. Käisin suu ammuli ringi ja tahtsin teha igast võimalikust asjast pilti. Ja Malaga on jõhkralt suur ka. Käisime ühes suures kaubanduskeskuses, kus oli pood nimega Primark ja seal valitses hullumaja! Kuna hinnad olid nii soodsad, siis inimesed trügisid, ajad vedelesid maas ja kuhjadena hunnikutes. Osad emad olid tulnud poodi oma lastega, kes nutsid täiest kõrist. Täiesti hullumeelne. Poes oli 12 kassat ja kassadesse oli järjekord ikka üle paari meetri. Insane. Nägemist, raha.

Hotellis läheneb klientide arv 400le, vaid ligi kümme inimest on puudu. Tööd on palju ning baaris olles on järjekord kahelt poolt, seega tuleb joosta kahe leti vahel. Kuna paljud töötajad on puhkusel, siis on tööjõupuudus märgatav. Vahepeal tuleb selline kassiahastus peale, et tahaks need kliendid põrgu saata ja minna istuda tagaruumis õllevaadi peal.

Hispaanlastest kliendid on omaette vaatepilt. Kui nad ütlevad dos cervezas, siis on lihtne aru saada, aga kui nad hakkavad seletama midagi.. mia madre. Fanta on nende jaoks refresco de naranja. Aga milleks öelda lühidalt fanta, kui saab ka pika jutuna sama asja öelda, eks. Oii, ja siis on meil kolm prantslast ka siin. Mitte midagi ei saa aru. Nendele jookide tegemine om omaette tsirkus ja bingo mängimine. 

Täna käisime Fuengirola Bioparc'is. Well, it was nice. Loomaaeda kui sellist ei olnud, sest puudusid tüüpilised ''kolm seina ja trellid'' puurid. Loomad olid looduslikus keskkonnas ning nunnu oli neid loomi seal vaadata. Tahaks mõned koju kaasa võtta. Kõiki ei taha, ainult mõned. 
Nägemist, raha.

Adios!

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

28 kraadi ja päike


Nädal on möödunud väga kiiresti ning esinenud on ka tõususid ja mõõnasid, but so far so good. Töö on väsitav, väga. Peale 8 tundi ei saa ma oma jalgadega enam eriti läbi, sest nad ei taha voodist tõusta, mina aga tahan. Igapäevased tülid on tavalised.

Inimesed on siin väga meeldivad, alustades töötajatest ning lõpetades hotelli külastajatega. Suutsin nädala ajaga osade inimestega nii ära harjuda, et oli päris kahju, kui nad lahkusid. Kahe lapse jaoks olen/olin paras amusement ise. Väike Tommy lõpetas kohe nutmise, kui mind nägi ja hakkas naerma. Ja nii absoluutselt iga kord. Esimene kord, kui nii juhtus, vaatasid restoranis kõikide ümbritsevate laudade inimesed minu poole ja tahtsid, et ma tema juurde jääksin seisma. Ma ei pidanud isegi tegema midagi, lihtsalt seisin. Oleks lapsehoidja amet ka nii lihtne, siis ma vabalt tegeleksin väikeste inimestega. Teine väike laps on hispaania poiss, kes alati, kui mind näeb, hakkab naerma ja siis peidab pea ära ja häbeneb. Ülinunnu.

Õhtud veedame tavaliselt allkorrusel olevas Victoria baaris, sest Maris ja Mihkel on tööl. Väike tants ja suhtlus hotelli külastajatega on tavalised ning järgmine päev on tavalised ka kommentaarid tantsuoskuse kohta ja küsitakse, et kas ma väsinud ei ole. Aga kuidagi peab ju end lõbustama. Tänu sellele olemegi tuttavaks saanud mitmete väga toredate inimestega ning mind ja Marist taheti fotole isegi. Jei.

Baaritööga olen rahul, restoranis laudade koristamisega not so much. Mitte, et mulle see täiesti vastu oleks, aga jookidega mängimine ja plätserdamine on rohkem minu teema. Ning klientidega on äge rääkida. Täna arvati, et ma olen sakslane for example. Päris palju küsimusi on tekkinud ka tätoveeringu(te) kohta, et mis mul seal biitsepsi peal ikkagi kirjas on ja mida see c'est la vie tähendab. Mihkel mainis midagi, et keegi oli viidanud mulle kui 'tattooed chick-ile. I don't mind, I really don't.

Vaba ajaga on hetkel nii nagu on ehk siis seda pole eriti. 8st 4ni tööl olemine väsitab ära ning mitmed korrad on töö lõppedes uni mu parim sõber olnud. Vabad päevad on aga alles tulemas reedel ja laupäeval. Reedel on plaanis Malagasse minna koos soome Emma, costa rica Nela ja meie eesti maffia liikme Heleniga. Saab mõnusalt raha kulutada ning kui hästi läheb, siis saame ehk oma pangakontod ka avatud, sest nagu me kuulsime, siis tahetakse meile palk arvele kanda ning eesti konto ei sobi kohe üldse. Paberimajandus ftw. Ajakava muudavad tihedamaks ka EMi mängud, mida peab vaatama. Siiani pole see väga õnnestunud, kuigi tahaks. Hispaania vs. Itaalia mängu käisime Elementsis seitsmekesi vaatamas. Armastan hispaanlaste reaktsioone, sest iga väiksemagi asja peale minnakse nii ekstaasi.

Igatahes, tervitused Eestisse. Meil siin hetkel 28 kraadi, päike paistab ja on päris tuuline. Tahaks mingit jakki peale võtta. Hasta luego.

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Baby don't hurt us



Dear Ingrid,

Baby don’t hurt us, don’t hurt us,
no more.

Sincerely,
Your legs

Esimene tööpäev möödas, rohkem ma ei taha. Ausalt. Baaris on sitaks äge feilida ja naerda enda üle, kuid restorani osa on täielik surm. Õnneks on vabad päevad lähenemas, seega saab natukenegi taastuda ja pikemaks perioodiks ette valmistuda. 

cheers.

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Päike, vein ja villid




Oleme suutnud natukene linna avastada ning ära eksida. Meeletud maad on maha kõnnitud ning jalad on juba villis, sest no mitte ühedki kingad ei ole sobilikud. Üks hõõrub ühest, teine teisest kohast.

Proovisime ka kohaliku veini ära, mis maksis vaid 1.49 (esimene lonks oli jube, teisega harjus juba ära). Poes oli veel 85-sendine vein ka, kuid seda ei julgenud osta. Käisime ka eestlaste ja Soome praktikandiga kohalikus baaris nimega Elements. Tegemist baariga, kus turistid just väga ei käi, sest terve koht oli täis hispaanlasi, kes üksteisest üle rääkisid. Iseenesest oli väga mõnus, sest sai tunda ka kohalikku elu. Pluss baar on hotelli kõrval kohe ning inimesed seal olid ilusad.

Sain ka oma vormiriietuse kätte. Minu pikkusele parajat pluusi ei olnud (no Stevie Wonder, eksole), seega pean leppima pluusiga, mis paljastab pool selga ja kõhtu, kui käsi peaksin tõstma. Pluusi aitas otsida Marokost pärit naisterahvas, kes inglise keelt eriti ei kõnelenud. Kohati sain hispaania keelest aru, aga enamasti lihtsalt naeratasin ja noogutasin.

Pühapäeval tahtsime minna kõige suuremasse kaubanduskeskusesse Miramari. Hotelli ees ootasime bussi, kuid seda ei tulnud. Peatuses on toodud bussiajad, kuid busside numbreid pole kirjas, seega pead ise vaatama ja lootma, et buss tuleb. Meie bussi ei tulnud, seega läksime teisele bussile, millega saab enamvähem koha ligidale. Me eksisime, päris palju. Tulime vales peatuses maha ning jõudsime majade vahele, kus turistidest polnud märkugi. See-eest avastasime apelsinipuu. Siinseid apelsine ei saa võrreldagi nendega, mis Eestis müüakse, sest need olid nii hapud ja mõrud ja tükkis kuidagi.

Mõnda aega ekseldes ja ringi tuiates võtsin rajalt maha ühe hispaania mehe, et teed küsida. Imekombel rääkis ta päris hästi inglise keelt, sest enamasti on kohalike hispaanlaste inglise keele oskus väga kesine. Kuna ta suundus samale poole, siis võttis ta meid kaasa ja juhatas teed. Tutvustas meile linna ja nägime kohti, millest eelneval õhtul eestlastega rääkisime ja mõtlesime, et võiks minna. Nüüd me siis teame, kus need asuvad (ma arvan). Igatahes oli tegemist VÄGA toreda meesterahvaga, kes saatis meid soovitud kohani, kuigi tema kodu, kuhu ta suundus, jäi ikka päris kaugele eemale juba. Ta tahtis lihtsalt kindel olla, et me ilusti kohale jõuame. Üliarmas lihtsalt. Siinsed inimesed on üldse väga sõbralikud ja naeratavad.

Miramarini jõudes selgus aga, et see on pühapäeval suletud. Suur kaubanduskeskus ja suletud, pühapäeval. WHAT IS THIS?! Seda pettumust ei ole võimalik kirjeldadagi, aga oh well. Käisime Castillo de Sohail'i (oli vist selline nimi) juures ära, tegime pilti ning alustasime retke tagasi. Teepeal põikasime ka Burger Kingist läbi. Not bad, not bad at all.

Wifi on siin aeglane ning videoblogi number 2 ei taha kuidagi youtube'i üles jõuda. Pole lihtsalt aega passida siin all fuajees nii kaua. First world problem, I guess. 
Varsti tööle, ei taha.

Praeguseks aga kõik,
Hasta luego!

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Draw me like one of your french girls


Ühes tükis jõudsin kohale Hispaaniasse. Saabudes oli 27 kraadi sooja ning see oli nii hea!
Lennud olid väga väsitavad ning ooteaeg Brüsselis oli tappev. Kasuks ei tulnud ka lennu hilinemine, sest, oi, ratas läks katki lennukil. Ja nii need töömehed seal vahetasid seda üle poole tunni.
Võrreldes Estonian Airi Brussel Airlines'iga, siis alguses kitsana tunduv Estonian Air'i lennukis oli ikka jõhkralt palju ruumi. Teise lennu ajal istusime nagu kilud karbis. Minu pikad jalad ei olnud väga õnnelikud. Plusspunktid Marise kõrval istuvale hispaania noormehele, kes on Eestit mitu korda külastanud ning teadis täpselt, kus asub Tallinn, Tartu ja Saarema.

Hotellist niipalju, et tuba on 10ndal korrusel (yeaaaahhhhh!), merevaatega. Wifit toas ei ole, seega saab seda kasutada ainult all fuajees . Tööle asume esmaspäeval, mis tähendab, et täna ja homme on vabad päevad. Lähme linna uudistama ning homme proovime selle päikese ka ära.

Merevesi on külm, vähemalt Maris ütles nii. Õhtul oli promenaadil suhteliselt rahulik, aga kuna me ei viitsinud väga kaugele kõndida, siis pole kohaliku eluga veel päris kursis.

Tahaks veel mainida taksojuhti, kes kihutas jõhkralt, kui meid hotelli tõi. 125 km/h on täiesti normaalne kiirus ning linnas sõites jääd seisma, annad signaali ning sõidad edasi, kui mingi ummik peaks tekkima. Normaalne on ka keset teed seisma jääda ning üle tee seisvalt taksojuhilt teed küsida, samas kui teised autod peavad ootama või kuidagi mööda manööverdama. Väga viis.

Praeguseks kõik, adios!

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

Check 1-2-3





Check one-two-three, sest tahan ka näha, kuidas blogi kujundus ja muu selline jääb. :)

Kohver on peaaegu pakitud, ma arvan.
Tartust sõidame ära 4 ja poole tunni pärast.
Und ei ole ja väljas on külm. 8,4 kraadi, kui nüüd täpne olla.

Täna oma meili vaadates ehmatasin end herneks, kui kirjutati, et lennugraafik on muutunud ning saadetakse uued ajad. SAY WHAT?! Õnneks oli tegemist tagasilendudega, kus lend lühenes 10 minuti võrra ning ooteaeg ka natukene.

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS