Ooo Gibraltar ja Granada

Gibraltaril ja Granadas käidud nagu niuhti. Teisipäeva hommikul kell 9 startisime Gibraltari poole. Enne kohale jõudmist selgus aga, et mu armas totuke Maris ei võtnud oma ID-kaarti kaasa, mis tähendas, et Briti kolooniasse ta siseneda ei saanudki. Gibraltar ise oli ilus ning veider, sest väga harjumatu oli näha hinnasilte naelades ning hispaanlasi seal praktiliselt ei kohanudki. Ahvid olid toredad, mõni julgem kui teine, arhitektuur oli ilus ning Aafrika ei olnud kaugel.

Reede hommikul kell 8 startisime Granada poole. Linn oli ilus, arhitektuur veel ilusam. Linna uudistamiseks jäi kahjuks vaba aega ainult 2 tundi, seega ei saanud proovida tapas’id, aga Burger King ajab alati asja ära. Alhambra oli aga suuuur! Viimased minutid lohistasin oma jalgu 40-kraadise kuumuse käes ning tekkis tunne nagu sureks kohe kõrbekuumuses ning raisakotkad tulevad varsti mu keha nokkima. Õnneks nii ei juhtunud ning bussi nähes ei olnudki tegu miraažiga, vaid see oligi meie buss, kus oli hea jahe. Tasuks veel mainida, et 40 kraadi ei olnud kohe kindlasti mitte päikese käes. Päikese käes oli veel hullem ning isegi tuul, mis aeg ajalt puhus, oli jubedalt kuum ning tegi asja veel hullemaks. Granadasse tahaks kindlasti tagasi minna ja linna oma täies hiilguses näha, sest bussituuriga on aeg limiteeritud ning ei ole võimalik näha seda, mida Granada pakub.

Olgu, musid, lähen tööle tagasi ning naudin 4 tundi higistamist ja jooksmist täiel rinnal!